Ezekiel 3

Na ka ki mai ia ki ahau, E te tama a te tangata, ko tau i kite ai kainga, kainga tenei pukapuka, ka haere, ka korero ki te whare o Iharaira.
فَقَالَ لِي: «يَا ابْنَ آدَمَ، كُلْ مَا تَجِدُهُ. كُلْ هذَا الدَّرْجَ، وَاذْهَبْ كَلِّمْ بَيْتَ إِسْرَائِيلَ».
Na kua hamama toku mangai, a meinga ana ahau e ia kia kai i taua pukapuka.
فَفَتَحْتُ فَمِي فَأَطْعَمَنِي ذلِكَ الدَّرْجَ.
I mea ano ia ki ahau, E te tama a te tangata, kia kai tou kopu, kia ki ano hoki tou puku i tenei pukapuka ka hoatu nei e ahau ki a koe. Katahi ka kainga e ahau; na me te honi taua mea i roto i toku mangai te reka.
وَقَالَ لِي: «يَا ابْنَ آدَمَ، أَطْعِمْ بَطْنَكَ وَامْلأْ جَوْفَكَ مِنْ هذَا الدَّرْجِ الَّذِي أَنَا مُعْطِيكَهُ». فَأَكَلْتُهُ فَصَارَ فِي فَمِي كَالْعَسَلِ حَلاَوَةً.
Na ka mea ia ki ahau, E te tama a te tangata, whakatika, haere ki te whare o Iharaira, korerotia aku kupu ki a ratou.
فَقَالَ لِي: «يَا ابْنَ آدَمَ، اذْهَبِ امْضِ إِلَى بَيْتِ إِسْرَائِيلَ وَكَلِّمْهُمْ بِكَلاَمِي.
Ehara hoki i te mea e unga ana koe ki te iwi he tauhou tona reo, he pakeke ranei; engari ki te whare o Iharaira.
لأَنَّكَ غَيْرُ مُرْسَل إِلَى شَعْبٍ غَامِضِ اللُّغَةِ وَثَقِيلِ اللِّسَانِ، بَلْ إِلَى بَيْتِ إِسْرَائِيلَ.
Ehara i te mea ki nga iwi maha he rere ke nei, he pakeke hoki to ratou reo, e kore nei koe e mohio ki a ratou kupu. He pono, ki te unga koe e ahau ki a ratou, kua whakarongo ratou ki a koe.
لاَ إِلَى شُعُوبٍ كَثِيرَةٍ غَامِضَةِ اللُّغَةِ وَثَقِيلَةِ اللِّسَانِ لَسْتَ تَفْهَمُ كَلاَمَهُمْ. فَلَوْ أَرْسَلْتُكَ إِلَى هؤُلاَءِ لَسَمِعُوا لَكَ.
E kore ia te whare o Iharaira e pai ki te whakarongo ki a koe; no te mea e kore ratou e pai ki te whakarongo ki ahau; he rae pakeke hoki to te whare katoa o Iharaira, he ngakau pakeke.
لكِنَّ بَيْتَ إِسْرَائِيلَ لاَ يَشَاءُ أَنْ يَسْمَعَ لَكَ، لأَنَّهُمْ لاَ يَشَاؤُونَ أَنْ يَسْمَعُوا لِي. لأَنَّ كُلَّ بَيْتِ إِسْرَائِيلَ صِلاَبُ الْجِبَاهِ وَقُسَاةُ الْقُلُوبِ.
Nana, kua oti tou mata te mea e ahau kia pakeke ki o ratou mata; tou rae kia pakeke ki o ratou rae.
هأَنَذَا قَدْ جَعَلْتُ وَجْهَكَ صُلْبًا مِثْلَ وُجُوهِهِمْ، وَجَبْهَتَكَ صُلْبَةً مِثْلَ جِبَاهِهِمْ،
Kua oti tou rae te mea e ahau kia rite ki te kohatu tino maro, maro atu i te mata: kaua e wehi i a ratou, kaua hoki e pairi ina titiro ratou, ahakoa he whare whakakeke ratou.
قَدْ جَعَلْتُ جَبْهَتَكَ كَالْمَاسِ أَصْلَبَ مِنَ الصَّوَّانِ، فَلاَ تَخَفْهُمْ وَلاَ تَرْتَعِبْ مِنْ وُجُوهِهِمْ لأَنَّهُمْ بَيْتٌ مُتَمَرِّدٌ».
I mea ano ia ki ahau, E te tama a te tangata, Ko aku kupu katoa ka korerotia e ahau ki a koe rongoatia ki tou ngakau, whakarangona mai ano e ou taringa.
وَقَالَ لِي: «يَا ابْنَ آدَمَ، كُلُّ الْكَلاَمِ الَّذِي أُكَلِّمُكَ بِهِ، أَوْعِهِ فِي قَلْبِكَ وَاسْمَعْهُ بِأُذُنَيْكَ.
Na whakatika, haere ki nga whakarau, ki nga tama a tou iwi, korero ki a ratou, mea atu, Ko te kupu tenei a te Ariki, a Ihowa; ma ratou e rongo, ma ratou ranei e kore e rongo.
وَامْضِ اذْهَبْ إِلَى الْمَسْبِيِّينَ، إِلَى بَنِي شَعْبِكَ، وَكَلِّمْهُمْ وَقُلْ لَهُمْ: هكَذَا قَالَ السَّيِّدُ الرَّبُّ، إِنْ سَمِعُوا وَإِنِ امْتَنَعُوا».
Katahi ka hapainga ake ahau e te wairua, a ka rangona e ahau i muri i ahau he reo, he haruru nui e mea ana, Kia whakapaingia te kororia o Ihowa i tona wahi.
ثُمَّ حَمَلَنِي رُوحٌ، فَسَمِعْتُ خَلْفِي صَوْتَ رَعْدٍ عَظِيمٍ: «مُبَارَكٌ مَجْدُ الرَّبِّ مِنْ مَكَانِهِ».
I rongo ano ahau i te haruru o nga parirau o nga mea ora e pa ana tetahi ki tetahi, i te haruru ano o nga wira i to ratou taha, he haruru nui e ngateri haere ana.
وَصَوْتَ أَجْنِحَةِ الْحَيَوَانَاتِ الْمُتَلاَصِقَةِ الْوَاحِدُ بِأَخِيهِ وَصَوْتَ الْبَكَرَاتِ مَعَهَا وَصَوْتَ رَعْدٍ عَظِيمٍ.
Heoi ka hapainga ahau e te wairua, kahakina ana ahau e ia: a haere pouri ana ahau, me te pawera o toku wairua; a i kaha te ringa o Ihowa ki runga ki ahau.
فَحَمَلَنِي الرُّوحُ وَأَخَذَنِي، فَذَهَبْتُ مُرًّا فِي حَرَارَةِ رُوحِي، وَيَدُ الرَّبِّ كَانَتْ شَدِيدَةً عَلَيَّ.
Katahi ahau ka tae ki nga whakarau i Terapipi, e noho ra i te awa, i Kepara, ki te wahi hoki i noho ai ratou; a e whitu nga ra oku e noho ketekete ana i roto i a ratou.
فَجِئْتُ إِلَى الْمَسْبِيِّينَ عِنْدَ تَلِّ أَبِيبَ، السَّاكِنِينَ عَُِنْدَ نَهْرِ خَابُورَ. وَحَيْثُ سَكَنُوا هُنَاكَ سَكَنْتُ سَبْعَةَ أَيَّامٍ مُتَحَيِّرًا فِي وَسْطِهِمْ.
Na i te mutunga o nga ra e whitu, ka puta mai te kupu a Ihowa ki ahau, i mea ia,
وَكَانَ عِنْدَ تَمَامِ السَّبْعَةِ الأَيَّامِ أَنَّ كَلِمَةَ الرَّبِّ صَارَتْ إِلَيَّ قَائِلَةً:
E te tama a te tangata, kua oti koe te mea e ahau hei kaitutei ma te whare o Iharaira. Na whakarongo ki te kupu o toku mangai, a ko koe hei kaiwhakatupato maku i a ratou.
«يَا ابْنَ آدَمَ، قَدْ جَعَلْتُكَ رَقِيبًا لِبَيْتِ إِسْرَائِيلَ. فَاسْمَعِ الْكَلِمَةَ مِنْ فَمِي وَأَنْذِرْهُمْ مِنْ قِبَلِي.
Ki te mea ahau ki te tangata kino, Ko te mate kau mou; a ka kore koe e whakatupato i a ia, ka kore e korero, e whakatupato i taua tangata kino ki tona ara kino kia ora ai ia; ka mate taua tangata kino i runga i tona he; otiia ka rapua e ahau he utu mo ona toto i tou ringa.
إِذَا قُلْتُ لِلشِّرِّيرِ: مَوْتًا تَمُوتُ، وَمَا أَنْذَرْتَهُ أَنْتَ وَلاَ تَكَلَّمْتَ إِنْذَارًا لِلشِّرِّيرِ مِنْ طَرِيقِهِ الرَّدِيئَةِ لإِحْيَائِهِ، فَذلِكَ الشِّرِّيرُ يَمُوتْ بِإِثْمِهِ، أَمَّا دَمُهُ فَمِنْ يَدِكَ أَطْلُبُهُ.
Engari ki te whakatupato koe i taua tangata kino, a ka kore ia e tahuri mai i tona kino, i tona ara kino, ka mate ia i runga i tona he; otiia kua ora i a koe tou wairua.
وَإِنْ أَنْذَرْتَ أَنْتَ الشِّرِّيرَ وَلَمْ يَرْجعْ عَنْ شَرِّهِ وَلاَ عَنْ طَرِيقِهِ الرَّدِيئَةِ، فَإِنَّهُ يَمُوتُ بِإِثْمِهِ، أَمَّا أَنْتَ فَقَدْ نَجَّيْتَ نَفْسَكَ.
Na ki te tahuri atu te tangata tika i tona tika, a ka mahia e ia te kino, a ka hoatu e ahau he tutukitanga waewae ki tona aroaro, ka mate ia: i te mea kihai koe i whakatupato i a ia, ka mate ia i runga i tona hara, e kore ano ana mahi tika i mah ia e ia e maharatia; otiia ka rapua e ahau he utu mo ona toto i tou ringa.
وَالْبَارُّ إِنْ رَجَعَ عَنْ بِرِّهِ وَعَمِلَ إِثْمًا وَجَعَلْتُ مُعْثِرَةً أَمَامَهُ فَإِنَّهُ يَمُوتُ. لأَنَّكَ لَمْ تُنْذِرْهُ، يَمُوتُ فِي خَطِيَّتِهِ وَلاَ يُذْكَرُ بِرُّهُ الَّذِي عَمِلَهُ، أَمَّا دَمُهُ فَمِنْ يَدِكَ أَطْلُبُهُ.
Na ki te whakatupato koe i te tangata tika kia kaua te tangata tika e hara, a ka kore ia e hara, he pono ka ora ia, nona hoki i rongo ki te whakatupato, a ka ora tou wairua i a koe.
وَإِنْ أَنْذَرْتَ أَنْتَ الْبَارَّ مِنْ أَنْ يُخْطِئَ الْبَارُّ، وَهُوَ لَمْ يُخْطِئْ، فَإِنَّهُ حَيَاةً يَحْيَا لأَنَّهُ أُنْذِرَ، وَأَنْتَ تَكُونُ قَدْ نَجَّيْتَ نَفْسَكَ».
Na kua tae mai te ringa o Ihowa ki runga ki ahau; a ka mea ia ki ahau, Whakatika, haere ki te mania, a ka korero ahau ki a koe ki reira.
وَكَانَتْ يَدُ الرَّبِّ عَلَيَّ هُنَاكَ، وَقَالَ لِي: «قُمُ اخْرُجْ إِلَى الْبُقْعَةِ وَهُنَاكَ أُكَلِّمُكَ».
Katahi ahau ka whakatika, a haere ana ki te mania: na, ko te kororia o Ihowa i reira e tu ana, rite tonu ki te kororia i kitea e ahau ki te awa, ki Kepara, a tapapa ana ahau.
فَقُمْتُ وَخَرَجْتُ إِلَى الْبُقْعَةِ، وَإِذَا بِمَجْدِ الرَّبِّ وَاقِفٌ هُنَاكَ كَالْمَجْدِ الَّذِي رَأَيْتُهُ عِنْدَ نَهْرِ خَابُورَ، فَخَرَرْتُ عَلَى وَجْهِي.
Katahi ka uru te wairua ki roto ki ahau, a ka meinga e ia oku waewae kia tu ki runga: na ka korero mai ia ki ahau, ka mea ki ahau, Haere, tutakina atu koe ki roto ki tou whare.
فَدَخَلَ فِيَّ رُوحٌ وَأَقَامَنِي عَلَى قَدَمَيَّ، ثُمَّ كَلَّمَنِي وَقَالَ لِي: «اِذْهَبْ أَغْلِقْ عَلَى نَفْسِكَ فِي وَسْطِ بَيْتِكَ.
Ko koe ia, e te tama a te tangata, nana, ka meatia iho e ratou he here ki a koe, a ka herea koe ki aua here, e kore ano koe e puta ki roto ki a ratou.
وَأَنْتَ يَا ابْنَ آدَمَ، فَهَا هُمْ يَضَعُونَ عَلَيْكَ رُبُطًا وَيُقَيِّدُونَكَ بِهَا، فَلاَ تَخْرُجُ فِي وَسْطِهِمْ.
Ka meinga ano e ahau tou arero kia piri ki tou ngao, a ka wahangu koe, e kore ano koe e waiho hei kairiri mo to ratou he; no te mea he whare whakakeke ratou.
وَأُلْصِقُ لِسَانَكَ بِحَنَكِكَ فَتَبْكَمُ، وَلاَ تَكُونُ لَهُمْ رَجُلاً مُوَبِّخًا، لأَنَّهُمْ بَيْتٌ مُتَمَرِّدٌ.
Otiia i te wa e korero ai ahau ki a koe ka whakatuwheratia e ahau tou mangai, a ka mea koe ki a ratou, Ko te kupu tenei a te Ariki, a Ihowa, Ko te tangata e rongo ana, mana e whakarongo; ko te tangata e kore e rongo, kaua ia e whakarongo: he wha re whakakeke hoki ratou.
فَإِذَا كَلَّمْتُكَ أَفْتَحُ فَمَكَ فَتَقُولُ لَهُمْ: هكَذَا قَالَ السَّيِّدُ الرَّبُّ: مَنْ يَسْمَعْ فَلْيَسْمَعْ، وَمَنْ يَمْتَنِعْ فَلْيَمْتَنِعْ. لأَنَّهُمْ بَيْتٌ مُتَمَرِّدٌ».