Ezekiel 4

Na, ko koe hoki, e te tama a te tangata, tikina tetahi pereki mau, whakatakotoria ki tou aroaro, ka tuhituhi ai he pa, ko Hiruharama, ki runga.
«وَأَنْتَ يَا ابْنَ آدَمَ، فَخُذْ لِنَفْسِكَ لِبْنَةً وَضَعْهَا أَمَامَكَ، وَارْسُمْ عَلَيْهَا مَدِينَةَ أُورُشَلِيمَ.
Whakapaea ano taua mea, hanga he taumaihi hei whakapae mona; haupuria ake he pukepuke hei whakapae mona, hanga he nohoanga taua, hei whawhai ki reira, hanga hoki nga mea wawahi mona, a taka noa.
وَاجْعَلْ عَلَيْهَا حِصَارًا، وَابْنِ عَلَيْهَا بُرْجًا، وَأَقِمْ عَلَيْهَا مِتْرَسَةً، وَاجْعَلْ عَلَيْهَا جُيُوشًا، وَأَقِمْ عَلَيْهَا مَجَانِقَ حَوْلَهَا.
Tikina ano tetahi rino paraharaha mau, whakaturia ake hei taiepa rino ki waenganui ou, o te pa; kia anga atu ano tou mata ki reira, a ka whakapaea a reira, me whakapae hoki e koe. Hei tohu tenei ki te whare o Iharaira.
وَخُذْ أَنْتَ لِنَفْسِكَ صَاجًا مِنْ حَدِيدٍ وَانْصِبْهُ سُورًا مِنْ حَدِيدٍ بَيْنَكَ وَبَيْنَ الْمَدِينَةِ، وَثَبِّتْ وَجْهَكَ عَلَيْهَا، فَتَكُونَ فِي حِصَارٍ وَتُحَاصِرَهَا. تِلْكَ آيَةٌ لِبَيْتِ إِسْرَائِيلَ.
Me takoto ano hoki koe ki tou taha maui, ka uta ai i te kino o te whare o Iharaira ki runga ki taua taha: ko tau wahanga i to ratou kino ka rite ki te maha o nga ra i takoto ai koe ki taua taha.
«وَاتَّكِئْ أَنْتَ عَلَى جَنْبِكَ الْيَسَارِ، وَضَعْ عَلَيْهِ إِثْمَ بَيْتِ إِسْرَائِيلَ. عَلَى عَدَدِ الأَيَّامِ الَّتِي فِيهَا تَتَّكِئُ عَلَيْهِ تَحْمِلُ إِثْمَهُمْ.
Kua oti hoki i ahau nga tau o ta ratou kino te uta ki runga ki a koe, kei te maha o nga ra te ritenga, ara e toru rau e iwa tekau nga ra; na ka waha e koe te he o te whare o Iharaira.
وَأَنَا قَدْ جَعَلْتُ لَكَ سِنِي إِثْمِهِمْ حَسَبَ عَدَدِ الأَيَّامِ، ثَلاَثَ مِئَةِ يَوْمٍ وَتِسْعِينَ يَوْمًا، فَتَحْمِلُ إِثْمَ بَيْتِ إِسْرَائِيلَ.
A, ka poto enei i a koe, me takoto hoki koe ki tou taha matau, a ka waha koe i te he o te whare o Hura: ko taku i whakarite ai ki a koe, e wha tekau nga ra, he ra mo te tau, he ra mo te tau.
فَإِذَا أَتْمَمْتَهَا، فَاتَّكِئْ عَلَى جَنْبِكَ الْيَمِينِ أَيْضًا، فَتَحْمِلَ إِثْمَ بَيْتِ يَهُوذَا أَرْبَعِينَ يَوْمًا. فَقَدْ جَعَلْتُ لَكَ كُلَّ يَوْمٍ عِوَضًا عَنْ سَنَةٍ.
Whakaangahia atu hoki tou kanohi ki te whakapaenga o Hiruharama, tahanga kau tou ringa; a ka poropiti koe i te he mo reira.
فَثَبِّتْ وَجْهَكَ عَلَى حِصَارِ أُورُشَلِيمَ وَذِرَاعُكَ مَكْشُوفَةٌ، وَتَنَبَّأْ عَلَيْهَا.
Nana, ka meatia koe e ahau ki te here, a e kore koe e huri i tetahi taha ou ki tetahi taha ou, kia poto ra ano i a koe ou ra whakapae.
وَهأَنَذَا أَجْعَلُ عَلَيْكَ رُبُطًا فَلاَ تَقْلِبُ مِنْ جَنْبٍ إِلَى جَنْبٍ حَتَّى تُتَمِّمَ أَيَّامَ حِصَارِكَ.
Tikina hoki he witi mau, he parei, he pini, he mirete, he rai, ka maka ki roto ki te oko kotahi, ka hanga i tetahi taro mau; kia rite ki te maha o nga ra e takoto ai koe ki tou taha, e toru rau e iwa tekau nga ra e kainga ai taua mea e koe.
«وَخُذْ أَنْتَ لِنَفْسِكَ قَمْحًا وَشَعِيرًا وَفُولاً وَعَدَسًا وَدُخْنًا وَكَرْسَنَّةَ وَضَعْهَا فِي وِعَاءٍ وَاحِدٍ، وَاصْنَعْهَا لِنَفْسِكَ خُبْزًا كَعَدَدِ الأَيَّامِ الَّتِي تَتَّكِئُ فِيهَا عَلَى جَنْبِكَ. ثَلاَثَ مِئَةِ يَوْمٍ وَتِسْعِينَ يَوْمًا تَأْكُلُهُ.
Me pauna ano tau kai e kainga ai e koe, kia rua tekau nga hekere i te ra kotahi; me kai e koe i tenei wa, i tenei wa.
وَطَعَامُكَ الَّذِي تَأْكُلُهُ يَكُونُ بِالْوَزْنِ. كُلَّ يَوْمٍ عِشْرِينَ شَاقِلاً. مِنْ وَقْتٍ إِلَى وَقْتٍ تَأْكُلُهُ.
Me mehua ano te wai e inumia e koe; ko te wahi whakaono o te hine, me inu e koe i tenei wa, i tenei wa.
وَتَشْرَبُ الْمَاءَ بِالْكَيْلِ، سُدْسَ الْهِينِ، مِنْ وَقْتٍ إِلَى وَقْتٍ تَشْرَبُهُ.
A me kai e koe te kai ano he keke parei, a me tunu taua mea i ta ratou tirohanga ki te paru e puta mai ana i te tangata.
وَتَأْكُلُ كَعْكًا مِنَ الشَّعِيرِ. عَلَى الْخُرْءِ الَّذِي يَخْرُجُ مِنَ الإِنْسَانِ تَخْبِزُهُ أَمَامَ عُيُونِهِمْ».
A i ki mai a Ihowa, Ka pena ano te kai a nga tama a Iharaira, i ta ratou taro poke i roto i nga tauiwi e peia atu ai ratou e ahau.
وَقَالَ الرَّبُّ: «هكَذَا يَأْكُلُ بَنُو إِسْرَائِيلَ خُبْزَهُمُ النَّجِسَ بَيْنَ الأُمَمِ الَّذِينَ أَطْرُدُهُمْ إِلَيْهِمْ».
Na ko taku kainga ake, Aue, e te Ariki, e Ihowa! nana, kihai toku wairua i poke; kihai ano ahau i kai i te mea mate maori, i te mea i haea e te kirehe, o toku tamarikitanga ano a mohoa noa nei; kihai ano tetahi kikokiko whakarihariha i tapoko ki roto ki toku mangai.
فَقُلْتُ: «آهِ، يَا سَيِّدُ الرَّبُّ، هَا نَفْسِي لَمْ تَتَنَجَّسْ. وَمِنْ صِبَايَ إِلَى الآنَ لَمْ آكُلْ مِيتَةً أَوْ فَرِيسَةً، وَلاَ دَخَلَ فَمِي لَحْمٌ نَجِسٌ».
Katahi ka mea ia ki ahau, Titiro, kua hoatu e ahau ki a koe te paru kau hei whakarite mo te paru tangata, a ka tunu koe i tau taro ki aua mea.
فَقَالَ لِي: «اُنْظُرْ. قَدْ جَعَلْتُ لَكَ خِثْيَ الْبَقَرِ بَدَلَ خُرْءِ الإِنْسَانِ، فَتَصْنَعُ خُبْزَكَ عَلَيْهِ».
Na ka mea ia ki ahau, E te tama a te tangata, kua oti te whawhati e ahau te tokotoko, ara te taro i Hiruharama; a, ko ta ratou taro e kai ai he mea pauna, i runga ano i te manukanuka; he mea mehua ano te wai, ka inumia e ratou i runga i te ketek ete:
وَقَالَ لِي: «يَا ابْنَ آدَمَ، هأَنَذَا أُكَسِّرُ قِوَامَ الْخُبْزِ فِي أُورُشَلِيمَ، فَيَأْكُلُونَ الْخُبْزَ بِالْوَزْنِ وَبِالْغَمِّ، وَيَشْرَبُونَ الْمَاءَ بِالْكَيْلِ وَبِالْحَيْرَةِ،
He mea kia kore ai he taro, he wai, ma ratou, ketekete iho tetahi ki tetahi, memeha noa iho i runga i to ratou he.
لِكَيْ يُعْوِزَهُمُ الْخُبْزُ وَالْمَاءُ، وَيَتَحَيَّرُوا الرَّجُلُ وَأَخُوهُ وَيَفْنَوْا بِإِثْمِهِمْ».